Abivajaduse hindamine

• Esmalt tuleb ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kus hooldust vajav lähedane rahvastikuregistri andmetel elab, ning teatada tema abivajadusest.
• Abivajaduse hindamise teeb sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja võib tulla koju, külastada haiglas või on lähedane ise võimeline sotsiaaltöötaja juurde minema – sobiv viis tuleb eelnevalt kokku leppida.
• Hindamise tulemusel selgub, millist abi ja kui suures ulatuses lähedane igapäevaseks toimetulekuks vajab.
• Hooldusvajadusega inimese abivajaduse hindamise juures on KOV-l kohustus hinnata ka talle hooldust pakkuva lähedase (hoolduskoormusega inimene) toetusvajadust ning pakkuda talle sobivat tuge.

 Sobiliku abi otsustamine

• Kohalik omavalitsus peab sobiva sotsiaalteenuse (nt hooldekodu) võimaldamise otsuse tegema kümne tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse saamist. Otsuse aluseks on eelnevalt tehtud abivajaduse hindamine.
• Eelisjärjekorras tuleb pakkuda abi ja tuge, mis võimaldab inimesel elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust toetavat teenust.
• Küsige sotsiaaltöötajalt, milliseid teenusepakkujaid piirkonnas on, kuidas toimub teenusele saamine ja milliseid lisatoiminguid tuleb teha. Näiteks üldhooldusteenuse puhul soovivad osad hooldekodud perearsti tõendit inimese terviseseisundi kohta.
• Küsige sotsiaaltöötajalt infot, millist abi ja teisi lahendusi kohalik omavalitsus pakub, kui sobivat teenuseosutajat (nt hooldekodu kohta) koheselt ei leita, kuid abi on vaja kohe.
• Kohaliku omavalitsuse tehtud otsus sobiva teenuse saamise või mitte saamise kohta peab olema kirjalik ning arusaadavalt ja selgelt põhjendatud.
• Kui te ei ole tehtud otsusega nõus, on teil õigus 30 päeva jooksul esitada vaie kohalikule omavalitsusele.

Abi korraldamine

• Kohalik omavalitsus peab igal juhul teie lähedast abistama, pakkuma vajadusel ajutisi lahendusi, et lähedase toimetulek tagada. Pereliige ei ole kohustatud lähedase abistamiseks puhkust võtma ega töölt ära tulema.
• Kui kohe sobivat hooldekodu kohta ei leita, peab kohalik omavalitsus pakkuma alternatiivseid teenuseid, näiteks koduteenust sellises ulatuses, et lähedase toimetulek on tagatud, määrama hooldaja, paigutama inimese ajutisele tasulisele hooldusteenusele õendushaiglasse jms.
• Kui kohalik omavalitsus keeldub abistamast, jättes olukorra lahendamise lähedaste õlule või pakutav abi ei lahenda tekkinud olukorda (nt õigeaegselt või täielikult), küsige kohalikult omavalitsuselt kirjalikku selgitust ja teavitage sellest sotsiaalkindlustusametit e-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee.
• Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi andmise kvaliteedi üle.
• Juhul kui inimene leiab, et kohaliku omavalitsuse abi pole vajalik, võib pöörduda ise sobiva hooldekodu poole ja teenusele saamise tingimused ning teenusele asumise aeg kokku leppida.
• Hooldekodu valikul tuleks võimalusel sõita asutusse kohale ning veenduda, kas valitud hooldekodu vastab ootustele ning abivajaja tegelikele vajadustele.

Abi eest maksmine

• Sotsiaalteenuse eest tasub inimene ise, kuid kohalik omavalitsus peab hindama, kas inimene (abivajaja) on võimeline seda tasuma.
• Kui inimesel endal puuduvad piisavad rahalised vahendid, peavad teda üldjuhul abistama ülalpidamiskohustusega inimesed: eaka inimese puhul tema abikaasa (sh lahutatud abikaasa, kui inimese abivajadus tekkis enne abielu lahutamist). Lapselaps ei ole edaspidi kohustatud vanavanema hoolduskulude eest tasuma, samuti on vanavanemad vabastatud täisealiste laste ülalpidamiskohustusest.
• Kohalik omavalitsus peab arvestama, et ülalpidamise andmine ei tohi kahjustada ülalpidaja tavapärast toimetulekut.
• Kohalik omavalitsus ei saa sobiva sotsiaalteenuse eest tasumiseks nõuda pereliikmetelt nende eluaseme maha müümist ja peab võtma arvesse ka ülalpidajate muid kohustusi. Ka pensionieas pereliikmete puhul peab arvestama nt sissetuleku suurust, kulutusi eluasemele ja muid ülalpidamiskohustusi.
• Mõnel juhul on lähedased ülalpidamise andmisest osaliselt või täielikult vabastatud, kuna ülalpidamise nõudmine on ebaõiglane.
• Kui lähedased ei ole võimelised eakat sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele igal juhul tagama ning võtma teenuse eest tasumise osaliselt enda kanda. Selle kohta tuleb teha kohalikul omavalitsusel põhjendatud otsus.
• Kohalikul omavalitsusel on õigus makstud summa hiljem ülalpidamiskohustusega lähedastelt tagasi nõuda, kui selgub, et neil on olnud piisavad võimalused oma lähedast teenuse eest tasumisel abistada.
• Kui teil pole võimalik ülalpidamiskohustust täita, kuid kohalik omavalitsus leiab, et peate elatist maksma, saab lõpliku otsuse ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise, täitmise ajalise piiramise või elatise vähendamise kohta teha kohus. Eesti elanikel, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus (erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 1700 eurot), on võimalik kasutada tasuta õigusabi. Lisainfo: http://www.juristaitab.ee/

Lisainfo:

Eakate toimetulek ja hoolekanne:
https://www.eesti.ee/et/perekond/eakad/eakate-toimetulek-ja-hoolekanne

Hooldekodude nimekiri:
https://www.eesti.ee/et/asutuste-kontaktid/hoolekandeasutused/hooldekodud

„Omastehooldaja käsiraamat“ 2012, MTÜ Inkotuba. Eesti keelne “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta, seda saab küsida Inkotubadest (vene keelne versioon tasuline) ja ka vabalt alla laaditav internetis. Käsiraamat on praktiline abivahend mitte ainult kodus lähedase hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku puutuvad. Käsitletakse teemaseid nagu kodune hooldamine, nahk ja hügieen, pidamatuse hooldus ja uriinipeetus, toimetulek halvatusega, ergonoomika, söömine ja seedimine ning lisaks kateteriseerimine, stoom, koduõendusteenus, omastehooldajate toetamine/nõustamine – kogemusi jagavad oma ala spetsialistid Eestis.